{"id":1031,"date":"2017-08-15T22:16:53","date_gmt":"2017-08-15T19:16:53","guid":{"rendered":"http:\/\/fermekon.ee\/?p=1031"},"modified":"2017-09-09T09:31:14","modified_gmt":"2017-09-09T06:31:14","slug":"olle-kasulikkusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fermekon.ee\/?p=1031","title":{"rendered":"\u00d5LLE AJALOOST"},"content":{"rendered":"

\u00d5lle valmistamise oskus on inimkonna \u00fcks vanemaid oskusi. Arvatakse, et \u00f5lle ja veini tegemise kunstil on seljataga 6000 – 8000 aastane arengutee<\/strong>. Egiptuse ja Bab\u00fcloonia kultuuri \u00f5itsengu ajast, umbes 4300 aastat tagasi, on s\u00e4ilinud joonistused \u00f5lle tootmisest ja tarbimisest. Egiptusest on p\u00e4rit ka t\u00e4naseni s\u00e4ilinud \u00f5lleretseptid. \u00d5lut on annetatud jumalatele (see pidi muutma p\u00f5llud viljakaks ja naised sigivaks), seda on peetud ravimiks ja kasutatud t\u00f6\u00f6tasuna. \u00d5lut pandi isegi surnutele hauda kaasa.<\/span><\/p>\n

Egiptusest j\u00f5udis pruulimiskunst Euroopasse. Alguses Kreekasse, sealt edasi germaanlastele, Briti saartele ja ka p\u00f5hjamaadesse.<\/span><\/p>\n

Algselt \u00f5lle pruulimisel humalaid ei kasutatud. Selle asemel kasutati erinevad \u00fcrte – raudrohtu, m\u00fcrri, lupiini jne. Esimesed m\u00e4rkmed humala kasutamisest \u00f5lles p\u00e4rinevad Frangi riigi kuninga Pippin L\u00fchikese testamendist 768. aastast<\/strong>. Laialdaselt kasutusele v\u00f5eti see aga tunduvalt hiljem.<\/span><\/p>\n

\n
\n
<\/dt>\n
<\/dd>\n<\/dl>\n
\"\"

Konrad Mendel`s Chronicle<\/span>
The Brewer Monk, 1388<\/span>
Illuminations on parchment<\/span>
Nuremberg, Stadtbibliothek N\u00fcrnberg<\/span><\/p><\/div>\n

Keskajal kujunes \u00f5llest ja \u00f5lle tegemisest m\u00fcstiline kultuse koostisosa. \u00d5lut tehti kloostrites<\/strong> ja kloostrite osa \u00f5lle valmistamise oskuste arengus on raske \u00fcle hinnata. T\u00e4naseni on Belgia<\/strong>, Hollandi<\/strong> ja Saksamaa<\/strong> kloostrites s\u00e4ilinud ajaloolised <\/span>\u00f5lletehased, kus \u00fches ja samas kohas on \u00f5lut valmistatud sajandeid. Kloostritest levis pruulimine edasi linnadesse ja maale.<\/span><\/p>\n

\u00d5lle pruulimist on erinevatel aegadel erinevate n\u00f5uete ja seadustega p\u00fc\u00fctud ohjata. Neist seadustest k\u00f5ige tuntum on 1516. <\/span>aastal Baierimaal kehtestatud Reinheitsgebot<\/strong> ehk \u00f5lle puhtuse seadus, mis m\u00e4\u00e4ratles, et \u00f5lut v\u00f5ib pruulida ainult veest, odrast ja humalast. M\u00e4\u00e4rati ka \u00f5llede maksimumhinnad ja karistused rikkumiste eest. Algselt ei olnud seaduse eesm\u00e4rk mitte niiv\u00f5rd \u00f5lle kvaliteeti tagada, kui piirata leivavilja kasutamist \u00f5lle valmistamisel. Lisaks sooviti ka kaitsta oma piirkonna \u00f5llepruule mujalt sissetoodavate \u00f5llede eest.<\/span><\/p>\n<\/div>\n

M\u00fcsteeriumist m\u00f5testatud tegevuseks muutus \u00f5lle valmistamine alles 19. sajandi l\u00f5pul, kui avastati p\u00e4rmid<\/strong> ja nende roll \u00f5lle tegemisel. \u00d5lle pruulimine on arenenud koos tehnika ja tehnoloogia arenguga<\/span>. <\/span><\/p>\n

M\u00f5ned olulisemad saavutused:<\/span><\/p>\n

– James Watt leiutas auru tootmise<\/strong> 1756. aastal ja 1846. aastal v\u00f5eti kasutusele esimene aurumasin \u00f5llet\u00f6\u00f6stuses M\u00fcnchenis,\u00a0Saksamaal.<\/span><\/p>\n

– Prantsuse teadlane\u00a0Louis Pasteur<\/strong> avastas 1860 aastal, et \u201cK\u00e4\u00e4rimine on elu ilma hapnikuta<\/strong>\u201d.<\/span><\/p>\n

– Kunstliku k\u00fclma tootmise<\/strong> avastas Carl von Linde<\/strong> 1871. aastal ja k\u00fclmamasin tehti 1876. aastal. <\/span><\/p>\n

– 1883 aastal t\u00f6\u00f6tas\u00a0Emil Christian Hansen<\/strong> Carlsberg\u2019i \u00f5lletehase laboratooriumis Kopenhaagenis v\u00e4lja meetodi puhta p\u00e4rmikultuuri valmistamiseks<\/strong>.<\/span><\/p>\n

T\u00e4naseks on teaduslikult p\u00f5hjendatud ja \u00e4ra seletatud kogu \u00f5lle valmistamise protsess. \u00d5lut ei tehta enam mitte ainult puht praktilistele kogemustele tuginedes, vaid teadlikult tehnoloogilist protsessi suunates<\/span>.<\/span>
\n \u00d5lle pruulimise tehnoloogia on \u00fcks pikemaid, keerukamaid, mitmeastmelisemaid ja huvitavamaid k\u00f5ikidest toiduainete ja jookide valmistamise tehnoloogiatest. \u00d5lut valmistatakse looduslikest toorainetest<\/strong> (veest, odrast, humalatest), kasutades ja ohjates looduslikke protsesse meie soovitud suunas<\/strong> (odra idanemine, p\u00e4rmide elutegevus – k\u00e4\u00e4rimine jt.).<\/span><\/p>\n

\u00d5LU ON LOODUSLIKUST TOORAINEST LOODUSEST P\u00c4RIT PROTSESSIDE ABIL VALMISTATUD JOOK.<\/span><\/p>\n

Kui soovid \u00f5llest ning selle ajaloost rohkem teada, siis osale meie \u00f5llekoolitustel<\/strong><\/a>.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00d5lle valmistamise oskus on inimkonna \u00fcks vanemaid oskusi. Arvatakse, et \u00f5lle ja veini tegemise kunstil on seljataga 6000 – 8000 aastane arengutee. Egiptuse ja Bab\u00fcloonia kultuuri \u00f5itsengu ajast, umbes 4300 aastat tagasi, on s\u00e4ilinud joonistused \u00f5lle tootmisest ja tarbimisest. Egiptusest… <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[25],"class_list":["post-1031","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-huvitavat","tag-olle-ja-pruulimise-ajalugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1031"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1031\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1692,"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1031\/revisions\/1692"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fermekon.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}